Autoleht, 24.juuli 2013

Autor: Kristjan Sooper

Kia Carens täidab keskmõõtu mahtuniversaalile esitatavad nõudmised kuhjaga, jättes norimisruumi vaid pisiasjades.

Eeldades, et mahtuniversaali ostja tahab autolt ruumikust, praktilisust, mugavaid sõiduomadusi, korralikku varustust ning ökonoomset, kuid samas särtsakat mootorit,siis kõigile nendele tingimustele Kia Carens vastab. Boonuseks on seitsmeaastane või 150 000 kilomeetrit kestev garantii. Kas leidub pisiasju, mille kallal norida? Kui Kia roolitunnetus ja vedrustustäpsus oleks selline nagu ühel peamisel konkurendil Volkswagen Touranil, saaksime Carensi näol ideaalse mahtuniversaali. Erinevalt üldisest trendist, mille järgi sünnivad uued mudelid varasematest suuremana, on uus Carens eelkäijast nii lühem, kitsam kui ka madalam, küll aga pikema telgede vahega. Mis tähendab, et välja näeb see varasemast mudelist hoogsam, samas ei saa sõitjateruumi mahukusele etteheiteid teha. Nimelt nihutati sõitjateruumi n-ö ettepoole, A-piilar kinnitub täpselt esitelje kohale ning pikem telgede vahe tähendab peale stabiilsema sõidu peaaegu alati ka suuremat ruumi tagaistujatele. Nii ka Kias, seda enam, et tagaistet – kui täpne olla, siis teist istmerida – saab reguleerida. Kolmas istmerida, nagu auto 4,5meetrise üldpikkuse põhjal arvata võibki, kuulub pigem hädalahenduste valdkonda. Kui tõesti on tarvis seitsmekesi autosse mahtuda, võib kaks tegelast ju sinna pressida. Kui  kolmas istmerida on põrandasse peidetud, mahutab pakiruum poole kuupmeetri jagu kraami, ent kui klappida kokku ka keskmine rida, kasvab maht 1,65 kuupmeetrini. Panipaiku leidub peale tavapäraste kohtade ka näiteks põrandas, tagaistujate jalgade all. Muidugi on need kaanega suletud.

Liiga kunstlik roolitunnetus

Sõiduomadustes on esiplaanil mugavus: Carensile sobivad ebatasased teed ja pinnatud katted, see ei raputa liigselt ning ka müra jääb mõistlikule tasemele. Elektrilise roolivõimendi saab lülitada mugavus-, normaal- või sportseadesse. Tõesti, mugavusasendis parklas manööverdamiseks ei oska paremat tahta, keera rooli või ühe sõrmega, kuid maanteel ei sobi päris ideaalselt ka sportseade, mis on liiga kunstlik, liiga arvutimängulik. Kui rääkida aga 1,7liitrisest, 136 hobujõudu arendavast diislist, siis see esineb veenvalt nii linnas kui ka maal. 330 njuutonmeetrist pöördemomenti saab kasutada vahemikus 1750 kuni 2500 pööret minutis, mis ei ole kuigi lai vahemik, kuid samas just selline, milles diisel enamasti liikluses ette tulevatel kiirendustel töötab. Kia diislile ei saa ette heita vähest paindlikkust, see vastab hindele hea. Kuid tuleb siiski lisada, et leidub ka paindlikumaid diisleid – selliseid, mis vastavad hindele väga hea. Nii või teisiti jäktub möödasõidukiirendust maanteekiirusel piisavalt ja reipust linnasõiduks samuti. Keskmiseks kütusekuluks teatab Kia 4,8 liitrit sajale kilomeetrile. Valikus leidub veel kaks bensiinimootorit (135 ja 177 hj) ning sama diisli 115hobujõuline versioon. Nii manuaal- kui ka automaatkäigukastid on kuuekäigulised.

Pikk varustuse nimekiri

Kia Carens ei ole kindlasti turu kõige odavam pakkumine, näiteks võimsama diisli ja kuuekäigulise manuaalkäigukastiga varustatuna (nagu prooviauto) maksab see 23 690 eurot. Kuid varustusnimekiri on erakordselt pikk: kiirushoidikust vihmaandurini ja roolisoojendusest tagaistmesoojenduseni. Mõnele rivaalile ei saa isegi lisaraha eest kõike seda, mida Carensile baashinnas pakutakse, nii et kindlasti tasub tähelepanu pöörata rohkemale kui numbrile hinnakirjas. Hinnad algavad 20 990 eurost, sellisel juhul töötab mootor diislikütuse asemel bensiiniga, kuid varustus on sama rikkalik.