13.03, Sulev Oll
Kia Proceedi rooli istudes polnud mul mingeid ootusi ega lootusi – kui mitte arvestada mõne aasta tagusest ajast kumavat head hinnangut Kia maasturile, mis põlluteel lumehangest jõulise krapsakusega välja hüppas ja mind kinni jäämise depressioonist päästis.
Nüüd tekkis uus elamus, samuti jõuline. Eelkõige küll seepärast, et prooviauto, 204-hobujõuline T-GDI koos seitsmekäigulise topeltsiduriga käigukasti ning varustustasemega GT TX polnud mingi argine sõiduauto, vaid jõuliselt urisev maanteemurdja.
Ilma mootori suutlikkust teadmata andsin prooviks gaasi – olen loomult pigem ettevaatlik ja autode puhulgi eelistan hinnata nende välimust, ruumikust, kasutusmugavust ja kütusekulu. Nüüd hakkasid mõtted uitama muid radu. No et kui annaks õige gaasi ja prooviks…
Andsingi gaasi ja vastuseks kostis päris harjumatu heli. Vajutasin nupule Sport ning heli sai veel värve ja toone juurde. Nii andsingi minna, nagu ma poleks mitte 55-aastane pereisa, vaid poisike, kes tahab koduküla rahvale kinnitada, et ta on juba meheks sirgunud.
Muidugi ei proovinud ma 7,5 sekundiga nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni jõuda, nagu tehnilised andmed lubavad, küll aga otsisin välja kurvilise asfalttee ja leidsin, et kiirus on selle auto puhul pigem voorus. Julgus andis enne alla kui 135 mm kliirensiga auto kindel ja otsustav käitumine.
Pere oli ka peal, aga muidugi pole see päris seda tüüpi pereauto, millega sõidetakse lillekimp ja tordikarp tagumisel aknal. See on sportliku pere auto, kelle liikmed piiluvad pakiruumi asemel kapoti alla.
Loe edasi Maalehest >>>>
