Geenius.ee, Tarmo Tähepõld
Soovitus: Jah, osta,
sest see on kõige ilusam Kia, mida osta saab. Palju efektseid disainielemente, millest ükski ei ületa maitsekuse õrna piiri. Võib valida kõige võimsama mootori, aga tingimata ei pea. Selle auto suurim väärtus pole sportlikkus vaid välimus.
Eelmisel aastal välja tulnud Kia Ceed on igas mõttes ülimalt mõistlik auto. Hea hind, külluslik varustus ja mugavad sõiduomadused. Igati tipp-topp auto ja kõrgelt hinnatud ka aasta autode valmistel.
Sõnal “mõistlik” on aga tavaliselt tüütu kaksikvend, kes tuleb kaasa, tahad või ei taha. Selleks on igavus ja heas mõttes keskpärasus. Teate küll, auto inimesele, kellel väga pole vahet.
Kia isu on aga suur ja võimalikult palju turuosa tuleb ära napsata igalt poolt. Viimase aja suurim edulugu oli neil Stingeriga sportsedaanide ukse maha murdmine.
Ilmselt mitte kasumilehm, aga brändikujunduse mõttes ideaalne sooritus. Istu, Kia, viis.
Kuidas võita keskpärasust?
Nüüd on Kia toonud turule Ceedi versiooni, mis peaks tüütust kaksivennast lahti saama ja mõistlikkusele lisama seksikuse – shooting brake tüüpi Proceedi.
Tänase päeva moesõna on “kupeelik”. Kupeemaastur, kupeesedaan, kupeeleib, kupeekupee … Nii ongi valmis tehtud auto, mis on praktilisem kui Ceed, vähem praktiline kui Ceed universaal aga väga palju silmapaistvam, kui need kaks eelmist eales olla saavad.
Lõpptoode ei ole muidugi päris selline, nagu 2017. aasta Frankurdi näitusel näidati, aga nad ei ole seda kunagi. Sellest hoolimata on Kia suutnud Ceediga teha sama, mis Stingeriga – seatud eesmärk on täidetud perfektselt.
Proceed on ilus auto, ta on silmapaistev ja piisavalt eriline, et tavaliste autode klassis olla kaanetüdruk.
See on ju Porsche!
Tõsi, tagatulede lahendus on lihtsalt niivõrd hämmastavalt Porsche, et seda on raske mitte märgata. Kas see on taotluslik või kellegi jaoks ostuargument, ma ei tea. Natuke naljakas on küll.
Auto ei ole lihtsalt munajaks vajutatud Ceed universaal vaid kõik on kenasti proportsioonis. Kõrgeim varustusaste GT lisab ka punase aktsentvärviga detaile, mis rõhutavad sportlikkust.
Kõige olulisem ongi see, et Proceedi disainis polnud lõpuks ometi ühtegi silmatorkavalt maitselagedat detaili. Stingeri võlts-õhuvõtuavad kapotil ja tagatulede helkurpikendus külje peale näiteks ei ole minult siiani andeks saanud.
Salongis said ideed otsa
Kui välisdisainis on Proceed kümnesse pannud, siis sees, võrreldes tavalise Ceediga, muudatusi ei ole ja sellest on kahju. Kogu keskkonsooli disain on Ceedi ja seega ka Proceedi kõige nõrgem külg.
Mitte otseselt kole või halb aga lihtsalt igav ja tavaline. Justkui oleks olnud auto disaini jaoks arendusfaasis kindel summa, mille välisdisainerid kohe endale hiivasid ja interjöörikutid jäid nukralt pliiatseid teritama.
Samas, vaadates Kia süsteemset tegevust viimase kümne aasta jooksul, on selge, et tähelepanuta ei jäeta miskit ja nõrgad kohad võetakse järjest ja põhjalikult ette.
Kõigepealt parandati mainet 7-aastase garantiiga, siis tehti korda sõiduomadused ja üldine olemus, siis läks juba asi sportlikuks ja nüüd rokitakse disainiga. Järgmiseks salong, palun!
Ruumikust ei ole õnneks uus kerekuju kahjustanud. Pagasiruum on muidugi madalam, aga tagaistujate pearuumi see ei röövi ja põlvedel on ka autoklassile vastavalt ruumi.
Kas 200-hobujõudu on tänapäeval sportlik?
Uudiseks on ka see, et Proceedi saab Eestis tellida natuke ägedama mootoriga, kui tavalisi Ceed’e. Mäletate ehk, et kunagi kandiski Procee’d nime just sportlik luukpäraversioon.
Tänapäeva tase, mis on ka esiveolised juba üle 300 hj piiri viinud, paigutab 204-hobujõulise Proceedi pigem leigete autode klassi. Mis pole üldse halb.
Proceedil on täpselt niipalju minekut ja särtsu, et auto sportlikku kerekuju ja disaini õigustada. Foori all pole mõtet väga plõksida, aga kogu kähkusõidu vajaduse saab ära rahuldada.
Kuidas öeldagi, mõistliku inimese sport(lik)auto. Summuti isegi natuke lõriseb ja ringrajal mõned tiirud teha oli täitsa tore.
